Närvisüsteemi regulatsioon kui õpe, mis aitab iseend üles ehitada ning elusalt ning julgelt elada

Foto autor: Ruudu Rahumaru

Närvisüsteemi regulatsioon on kasvavat populaarsust koguv mõiste nii välismaal kui nüüd ka Eestis. Täna kuulen enesearenguga tegelevate inimeste väljenduses pidevalt, kuidas keegi oma närvisüsteemi regulatsiooniks üht või teist tegevust, praktikat vms ette võtsid. Ühelt poolt on teatavatel tegevustel närvisüsteemi regulatsiooniks perspektiivikust, kuid inimese autonoomse närvisüsteemi tegelik terviklikku toimimist taastav töö seisneb hoopis sügavamatel alustel. Sageli seisneb see esmaetapis just selles, et arendada võimekust võtta oma elus stiimuleid maha ning tulla välja sõltuvusest olla pidevalt üleerutunud seisundis.

Esmakordselt avanes närvisüsteemi tasandil enesega töö tegemise võimalus mulle kui ohoo-efekt Lavakunstikooli ajal, kui otsisin lahendusi, kuidas tulla toime kõrgenenud esinemisärevusega ja seda tõukanud ja nüüdseks südikalt pead tõstnud üldistunud ärevusega, millest peaaegu, et mitte keegi mu ümber, nagu ikka läbi elu mulle omaselt, sellest ei teadnud. Nüüd aga olin elus jõudnud punkti, kus laual oli kõike palju, tagasitee polnud variant ja samas kehal polnud enam ressurssi, et pikalt selles plahvatusohtlikus seisundis ja pideva ärevusfooni ning mõningate paanikahäirete juures toime tulla.

Meil olid koolis innovatiivsed ja suurepärast teavet andvad praktilised õppimise- ja arengupsühholoogia loeng-seminarid Tallinna Ülikooli arengupsühholoogidega, eesotsas Grete Arroga. Läbi kahe aasta kestval ja ajuteadusele toetuval kursusel toimetasime isemääramisteooriaga, õppisime, kuidas toimub sügav ja tegelik õppimine ajutasandil, sealhulgas kuidas ja mis alustel luuakse neuronühendusi, mis on täidesaatvad funktsioonid ja pidurdusprotsessid, metakognitsioon, eneseregulatsioon jnejne. Nende päris õppimist justkui näitlikustanud loengute teene oli põhjapanev. Olles alati orienteeritud ka intellektuaalsusele, tõestas ainekursus mitmekordselt taas, et teadmistes peitub vägi. Kuidas mõtlemine ja sügav õppimine on nn tervenemise osa.

Paralleelselt eneseväljenduslike õpingutega (sh hääletööga Anne Türnpu juhendusel) ja enda ärevusega teadlikult tegeledes jõudsin samm-sammult õigete artiklite ja teosteni ning kohtasin sõna - neuroregulatsioon. Eesti keeles väga kohmakalt kõlav sõna ei leidnud tol ajal googeldades peaaegu, et ühtki vastet otsingumootorist. Kogu sisu selle mõiste ümber tekitas mulle aga laetud huvitatuse ja kire ning asusin uurima sügavamat teavet antud teema kohta. Minus oli üles tõusnud vankumatu teadmine, et sinna ongi aare peidetud. Ja täna, aastaid hiljem, esinemiseärevuse tol korral totaalselt endas ümber kirjutanuna, eneseväljenduse treenerina ja koolitajana võin öelda ilma liialdamata - nii see ka on! Närvisüsteemi regulatsioon on meie kehavaimu ühendnunud tasand, mis kannab endas kogu infot meie kogemustest ja elupagasist ja reageerib alati vastavalt oma mälule. See on süsteem, mida tundma õppides ja millega ühendust ja ühesust luues on võimalik jõuda enese terviktajuni ja seekaudu avanevasse sisemisse harmooniasse.

Peter Levine, üks esimesi kehatraumateraapia eksperte ja somaatilise kehakogemuse meetodile (Somatic Experiencing) aluse panijaid on öelnud, et kõik inimesed on võimelised valgustuma, kui inimesed tegeleksid oma närvisüsteemi regulatsiooni treenimisega. Minu õpetaja, Irene Lyon, kes on tänapäevase närvisüsteemi regulatsiooni õppe üks alusepanijaid ja seda suunda populariseerinud praktikuid, on öelnud omakorda, et iga inimene võiks jõuda närvisüsteemi tervenemiseni, ent kahjuks seda ei juhtu põhjusel, et igaüks ei tunne end seda väärt olevat.

Selleks, et jõuda süstemaatilisse närvisüsteemi regulatsiooni taastamise tööni, on esmatasandil vajalik:

1. Tunne, et oled seda väärt, et endaga muutusi ette võtta (sellest kerkib ka julgus, kirg jm vajalik, et samme astuda)

2. Teejuht, spetsialist, kes pakub õigeid juhiseid ja turvalise ruumi, mida ühiskonna tasandil ei leia tänapäeval peaaegu mitte kusagilt, aga mis käivitab usalduse autentsusesse avanemiseks

3. Iseendale “konteineriks”/ turvaliseks ruumiks olemise valmisoleku treenimine järjepidevalt

Töö närvisüsteemiga võrdub töö oma traumadega ja psühhosomaatilise ülestimuleeritusega, sh ülitundlikkusega, mis ilma närvisüsteemi tasakaaluta võib kujuneda neurootiliseks seisundiks, läbipõlemiseks, depressiooniks või muudeks haigusteks.

Bessel Van Der Kolk tõdeb oma teoses “Keha peab arvet”, et ehkki inimesed on läbi aegade oma valule ja traumadele otsinud välist abi mõnuainete (alkohol, kanep, kokaiin, opioidid, rahustid jne) näol ja nii on ka peavoolu psühhaatria seda traditsiooni jätkanud kirjutades välja antidepressante, antipsühhootikume jmt, ei saa ravimid traumat “tervendada”. Need võivad üksnes summutada häiritud füsioloogia väljendusi. Lisaks ei õpeta ravimid eneseregulatsiooni püsimajäävaid oskusi.

“Ravimid võivad aidata kontrollida tundmusi ja käitumist, kuid alati teatud hinna eest. Nende toime blokeerib keemilised süsteemid, mis reguleerivad hõlmatust, motivatsiooni, valu ja mõnu”, sedastab Van Der Kolk.

Närvisüsteemi regulatsiooni terviklik õpe viib aga just nendele psühholoogilistele ja füsioloogilistele protsessidele kehavaimus tähelepanu. Selle õppe eesmärk on taastada iseenda kehataju ja tunnetus, mis trauma või kroonilise stressi tagajärjel on sattunud tardumusse, tuimusesse ja mahasurutusse. Võib öelda, et inimene on sulgenud oma keha kogemise ja tunded, et tulla minevikus toimunud olukorraga toime. See on ellujäämismehhanism, et mitte tunda rohkem valu, rohkem ebamugavust, mis oma hoomamatus tundmatuses ja kontrollimatuses ületab vastuvõtlikkuse. Niisugustest kogemustest aga saab alguse luup läbi elu, st olukordades, kus närvisüsteem tajub varasemalt kogetud ohtlikult mõjunud ohule kasvõi vähegi sarnast stimulatsiooni, käivitub kehas ellujäämismehhanism.

Asudes närvisüsteemi regulatsiooni tundma õppima ja sellega tegelema, on võimalik aga jõuda tõelisse tasakaalustumisse ja varasemate laengute ja reaktsioonide vabastumisse. See on enese kehavaimu ülesehitamise ja tugevdamise töö. Paradoksaalselt kõlavalt on see aga ka ühtlasi oma tõelise inimliku tundlikkuse vastuvõtmise protsess ja teekond.

Nadu öeldud, on see teekond, mis viib pöördelise ja põhjapaneva elumuutuseni ning ideaalis autentse eneserealisatsioonini, võimalik igaühe jaoks, aga tingimusel, et inimene leiab eneses väärtustunde, et suuta see võimalus ja muutuse loomine enda hüvanguks ja arenguks vastu võtta.

Sul on võimalus veel liituda minu kahepäevase närvisüsteemi regulatsiooni ja eneseväljenduse koolitusega, mis toimub 3. ja 17. mail. Loe koolituse kohta siit: https://www.kerlirannala.com/event-details/narvisusteemi-regulatsiooni-ja-enesevaljenduse-koolitus-voimatu-voimalikuks-tegemise-julgus