Kuivõrd Eestis ei ole hääle- ja kõnetreening sedavõrd laialdaselt väljapool professionaalseid teatri- ja muusikaõpinguid levinud, kui mujal maailmas mistahes muudes valdkondades, siis võib jääda esiteks ebaselgeks, millega täpsemalt tegu on ja kellele võiks hääletreening kasulik olla. Sageli seostatakse hääle- ja kõnetreeningut diktsiooni parandamisega ning ootuspärane on, et “ilmselt teete tundides neid keeleväänajaist harjutusridu nagu pagari piparkook, anna õlu üle Ülo õe õla, rongi rattad ragisevad, musta lehma saba valge lehma taga” jne. Tegelikult ei ole minu praktikas diktsiooni treenimine kunagi esmane etapp ja on täiesti tavapärane, et pärast minu poolt läbiviidavat treeningut ei ole vajadust eraldi diktsiooniga tegeledagi. Järgnevalt saad lugeda, millele minu treeningud baseeruvad. Tegevuse suund on selge ja väga praktiline. Küll aga võib kogeda just sellest nö realistlikust treeningust saadavate kogemuste ja muutuste najel ebamaiselt maagilisi tundmusi ja rahulolu.
Mis on hääl ja kellele on treening vajalik?
Hääl on osa meie kehast. Valdkonda süvenenud ütlevad, et hääl on kehajätk. Olen minagi selle väge täis seisukoha omaks võtnud. Hääle kaudu on meil võimalik end viia ruumi igasse ossa, hääle kaudu saame teha end nähtavaks ka seinte tagant ruumist.
Mäletan lõputuid uitamisi maakodu õuel, otsides “kõlakodasid” ehk kehaga resoneeruvaid akustilisi väliruume maja külgedel, hoonetevahelisel alal jne, kujutades end niisama lihtsalt mingisse ruumi helide, hääle kandjaks. Olen kindel, et sedasama häälemängudesse “kukkumist” on kogenud paljud lapseeas, sest see on vastus ühendusele iseendaga ja mängulisusele. Autentsusele - sellele iseendale, keda ei kammitse hirmud.
Kuna elu on aga oma loomult niisugune, et miski ei jää meis ajas kestma niisama, siis võib juhtuda, et elusündmuste ja keskkonnaga pidevalt kohanedes kaotame iseendaga ühenduse. Sealjuures ka häälega. Nii tekivad teadvustatud või endalegi väljavalgustamata ebakõlad hääles ja kõnes, nagu näiteks kehv diktsioon, ebamugav rääkimise “koht”, rääkides õhu otsa saamine, hääle väsimine ja äraminemised, pinged esinedes ja tunne, et räägid küll, aga sinu mõtted pole kuuldud.
Kuna tajume häält emotsionaalselt, intellektuaalselt ja füüsiliselt, siis mõjutab hääl meie elukogemust. Ebakõlad häälekasutuses mõjutavad seega suhete kvaliteeti iseenda ja maailmaga. Mõned uuringud on isegi näidanud, et hääle- ja kõnekvaliteet mõjutab inimese sotsiaalmajanduslikku heaolu. Näiteks omavad treenitud häälega õpetajad õpilaste silmis enam autoriteeti, kui need, kelle häälekasutus on ebateadlik või isegi häiriv.
Õpilaskeskne treening
Treenides juhendan iga õpilast vastavalt tema individuaalsusele. Treeningperioodi käigus saavad kehaomased füsioloogilised protsessid (näiteks hingamine, ülepinge vabastamine) muutuda optimaalsemaks ning samaaegselt efektiivsemaks. Kuivõrd hääl "istub" hingamissüsteemil, siis paranevad teadliku hingamise treenimisega hääles ja kõnes leiduvad kvaliteedid. Seega saad häält treenides justkui kaks ühes - taastad füsioloogilise ja tervisliku hingamise ja parandad hääle- ja kõnevaliteeti.
Hääle- ja kõnetreeningut viin läbi nii rühmades kui ka õpilasega üks ühele töötades. Treeningu aluseks on üldtunnustatud spetsiifilised hääle- ja kõne arendamise meetodid ning minu poolt välja töötatud tööplaan. Lähtun juhendamisel kaasaegsetest arengu- ja õppimise psühholoogiast tulenevatest põhimõtetest, mis kohanduvad mistahes vanuses enesearendajale. Iga tund on üles ehitatud õppijakeskselt.
Kerli Rannala - hääle- ja kõnetehnika treener
Minu eesmärk treenerina on luua turvaline arengukeskkond ning võimaldada õpilasele enda (hääle)potentsiaaliga kohtudes positiivseid kogemusi. Samuti on hääletreening viis, kuidas hoida ja parandada hääletervist.
Hääl ja kõnelemine mõjutab professionaalsust ning eriti oluline on oskus osata oma häält vallata ja hääletervist hoida kõigi jaoks, kes töötavad igapäevaselt häält kasutades ja kõneledes (nt artistid, õpetajad, koolitajad, treenerid, jutlustajad, raadiosaatejuhid ja teised avalikud esinejad, müügiinimesed jne).
Hääletöö ehk treeningu olulisteks komponentideks, millega tegelema asume, on hääle suunamine, hingamistugi, resonants, hääleulatus, kõnetempo ja -rütm, kõnemeloodia, artikulatsioon, aga ka teksti sõnumi edastus ja interpreteerimine.
Iga koolitus on unikaalne ning sõltub alustava treenija stardipunktist, eesmärkidest, tegevusvaldkonnast. Koolituse läbinu omab toekat “tööriistakohvrit” ja iseendast alguse saanud kannustavaid kogemusi, tänu millele on võimalik edasisel teekonnal end alati optimaalsesse ja efektiivsesse “häälekohta” seadistada.
Comments