Mida aeg edasi, seda enam kuulen, kuidas minu kliendid, kes on tulnud kas minu koolitusele või võtmas individuaaltunde, tunnistavad, silmad avastustest ja hääletreeningu sügavusest ning potentsiaalikusest säravad, et miks seesugune õpe ei ole kooliprogrammis või õpetajate väljaõppes. Olen kuulnud arvukalt edasiviivat tagasisidet, et antud treening on väga kasulik mistahes avalikule esinejale, aga eriti oluline arenguhüpe iseenda eneseväljenduse, kehtestamise ja hääletervise hoidmiseks igapäevaselt oma häälega gruppe juhtivale haridustöötajale.
Ma kirjutan oma klientide tähelepanekutele ja kogemustele alla: hääle- ja kõnetreening annab kujundlikult öeldes tiivad. Olen seda omal nahal kogenud, kuidas pärast süvendatud hääle- ja kõnetreeningut muutusin ja sellega koos mu elu.
Seesugused hüüatused ja enesearengu teel tekkivad taipamised, kuidas mingi arenguvõimalus või oskus võinuks tulla läbi kooliprogrammi meieni varem, on järjest kasvava teadlikkusega inimeste seas tuttavlik osa arenguteekonnast ka muudes teemades. Kõike kooliprogrammi loomulikult ei mahuta.
Hääle-ja kõnetreeningul kui psühhofüüsilisel treeningul on aga tohutu eelis paljude muude iseenda vaimse ja füüsilise teadlikkusega tegelevate praktikate ees, olgu selleks siis jooga, hingamistehnikad, inimeseõpetus, kehaesteetika, kõneõpetus, psühholoogialoengud vms. Hääl on fenomen, mis kätkeb inimest kui tervikut. Hääl on sild keha ja psüühe vahel. Selleks, et leida endas autoriteetne ehk turvaline ning veenev häälekasutus ning kõnelemisoskus, on eelduseks, et leian endas päris enesekindluse. Ühelt poolt on enesekindlus alus rahulolu toova eneseväljenduse saavutamisele, aga teiselt poolt saab seda saavutada hääle kaudu. Seega on hääl ühtaegu tööriist iseeneses.
Teine pool on füüsis, meie keha. Täpsemalt see, kuidas oma keha kasutame, sellest sõltub, milline on meie hääl. Olen täiesti kindel, et ilma häälekooli saamata, jääb üsna selgusetuks või tavateadmise tasandile, kuidas saab keha kui tervik olla häälekvaliteediga seotud. Kuidas kasvõi põlvede seisund saab mõjutada seda, millisena kõlab minu hääl? See ongi see kullapada, mille minu õpilased treenides avastavad ja samm-sammult iseenda kehal ja meelel kogevad.
Hääletreeningu võimuses ehk teekonnal oma lemmikhääletuuninguni, nagu seda lustakalt nimetan, on õpetada, kuidas leida endas maandus mistahes olukorras.
Kuidas õppida mõistma oma närvisüsteemi regulatsiooni ning kuidas liikuda ärevast düsreguleeritud närvisüsteemist usaldavasse ja endale turvaliseks jäävasse seisundisse. See on alus naudingule esinemisest ning enda publikuks olevate inimestega ühenduse loomiseks.
Õpetajaamet on niivõrd paljusid kompetentse nõudev roll, mille puhul on eriti oluline tugev suhe iseendaga. Hääle- ja kõnetreeningu kaudu tõustakse mina-käsitluses uuele tasandile. Teadlik häälekasutus aitab luua päris ühendust ja kontakti oma õpilastega. Efektiivselt ja optimaalselt kasutatud keha ja sellest tulenev hääl mõjub turvaliselt ja loob pinnase, mille pealt on ajul võimekust või ressurssi usaldada ja õpiprotsessi kaasuda. Iseenda häälekasutuse kaudu saab õpetaja maandada kogu gruppi ja luua usaldus õpilastega üksiktasandil. Sa teed seda juba nii ehk naa, küsimus on aga, kas oskused ja strateegia ning iseenda telg on (ka keerukamates väljakutsetes) sedavõrd paigas, et tagab oodatud tulemused kõikide osapoolte jaoks.
Hääle- ja kõnetreening aitab jõuda sisemise rahulolulini, sest treeningu kaudu saab kogeda, mida tähendab liikuda ka kõige nõudlikemas olukordades iseendale turvaliseks jäädes ja seeläbi oma tööst sügavat rahulolu tundes.
Kui oled kutsutud maailmale iseenda keha ja hääle kaudu jagama, siis on see tõmme nii tugev, et tuleb järgneda. Oleks kahetsusväärne, kui autoriteet ja usaldus oma auditooriumiga kaoks või suisa amet pandaks maha, sest sisemine pinge ja ärevus eneseväljendusoskuse juures takistab tõelist ühendust ja rahulolu tööst.
Küll aga ei ole me sündides saanud kaasa oskuseid, kuidas oma häält läbi elu tervislikult ja tõhusalt kasutada. Meie tänast hääletegelikkust mõjutab tugevalt meie lapseiga. Kõigil ei ole olnud ümber tasakaalustavat keskkonda, kus oleks olnud võimalik õppida, kuidas oma lapselikku julgust ja eneseusaldust elukestvalt säilitada. Autentset eneseväljendust ei toeta sugugi ka aina kiirenev, eralduv ja samal ajal kasvavaid panuseid seadev ühiskondlik suundumus, milles juba pikka aega keerleme.
Vastutus on aga iseenda peal. Just siinkohal võib kohtuda põhjustega, miks just õpetajad kui avalikud esinejad vajavad eneseväljendusele keskendunud õpet. Ka mujal maailmas häälekasutuse põhjal tehtud uuringud õpetajate seas näitavad, et õpetajad, kes on läbinud hääletreeningu, kogevad elus suuremat rahulolu oma tööst, kui ka on edukamad sotsiaalmajanduslikus kontekstis. Samuti hindavad õpilased neid kõrgemalt. Kui Sa mõtled tagasi iseenda õpetajate peale ja nende häälekasutusele, siis küllap leiad ka sealt vastuse, kes on olnud Sinu jaoks tõeline autoriteet iseenda kooliteel.